Seminari avamine

Seminari avamine

Kaks aastat kestnud remonditööd on lõppenud.

Esmaspäeval, 8. oktoobril oli ajalooline sündmus – taasavati seminarihoone.
Meie piiskop Philippe Jourdan pühitses Euharistiat koos katehhistide meeskonna, 
Tallinna ja Tartu misjonäride ning meiega. Oleme tänulikud Jumalale, kes andis
meile võimaluse osaleda Tema tegemistest läbi esimese katoliku Piiskopkondlik Misjoniseminari ehitamisel
Eesti ajaloos. 

Täname teid kogu südamest suuremeelsuse eest, sest tänu teile sai see kõik võimalikuks.

UUED SEMINARISTID!!!

UUED SEMINARISTID!!!

Meosalesime seminaristide conviventsil (üldkoosolekul) koosneokatehhumenaalse tee algatajatega Porto San Giorgios (Itaalias),kus võtsid osa rohkem kui 200 noort, valmis sisenema üks nendest124 seminari “Redemptoris Mater”, mis on üle kogu maailma. 

Sellel
konviventsial (üldkoosolekul) võtsime vastu kolm uut seminaristi.

Teretulemast Tallinna „Redemptoris Mater’i” seminari!!!

Meieseminari rektor koos kolme uue seminaristiga:Beniamino Cimbaro de Udine (Itaalia), PabloFernández Velasco (Cordoba, Hispaania), EmmanuelMuñoz ( Cordoba, Hispaania).

Meie seminarkoos meie piiskopi PhilippeJourdani, koolitajate/õpetajatega ning katehhistidemeeskonnaga.

HÄID JÕULE!!!

HÄID JÕULE!!!

“et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on IssandKristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukesemähitud ja sõimes magavat.” (Lk 2, 11s)

Soovin, et võiksid leida oma elus Jeesuse, kes on sinu lähedal ka neis sündmustes, mis teevad alandlikuks. Isegi siis, kui tundub võimatu näha Jumala armastust meie vastu.“Rahu olgu maa peal inimestele, keda Issand armastab!”Me täname kõiki, kes te kõnnite koos meiega ja toetate meid.

HÄID JÕULE KÕIGILE JA Issand tasugu teile heldelt!

Seminaristid ja isa Severino

Meie seminaristid Riias

Järgides traditsiooni, käisid meie seminaristid pärast ülestõusmispühi lühikesel palverännakul Riias. Peamiseks eesmärgiks oli külastada Püha Meinhardi hauda, keson meie patroon ja keda peetakse esimeseks evangeliseerijaks Liivimaal (praegu Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ). Saime rohkem teada Meinhardist ja meie maa evangeliseerimise ajaloost. Oli ka võimalik palvetada tema haua kõrval ja paluda, et tema läbi oleks meilgi sama and: viia Issanda Hea Uudis siinseile rahvaile.

Kuna olime Lätimaal, külastasime ka Aglona Pühakoda, kus peetakse Läänemeremaade kõige tähtsamat vaimulikku teenistust Neitsi Maarja auks.

Samuti külastasime Läti pealinna huviväärsusi ning maitsesime lätlaste rahvustoite.

Aga nüüd Meinhardist (sündis Saksamaal 1134, suri Riias, 11. oktoober 1196), kes oli Liivimaa esimene piiskop (endine Läänemere piirkond, mis hõlmas Põhja-Lätit ja Lõuna-Eestit) ja saabus Põhja-Saksamaalt. Sealsed piiriäärsed kloostrid olid tuntud munkade poolest, kes teadsid pühakirju peast.

Tema noorusaja kohta täpsemad andmed puuduvad. Arvata, et ta oli augustiinlasest munk (Letraani tavaliste kanoonikute ühendus), pärit Segebergi lähistel asuvast kloostrist Holsteinis. Ilmselt oli ta julgustust saanud Lübecki kaupmeeste juttudest, kes käisid tihti kauplemas kohalike hõimude juures toonasel Liivimaal (Liivimaa, Kuramaa, Latgallia ja Semgallia), et osta hinnalisi nahku. Kuulates kaupmeeste jutte paganarahvaist tundis Meinhard endas kutset kuulutada evangeeliumi just nende keskel. Ta astus Lübeckis Riiga suunduvale kaubalaevale juba kui kaplan. Sadamassesaabudes kohtus ta vürst Vladimir Polotzkiga, et paluda luba kuulutada sealsetel aladel evangeeliumi.

Eestlaste varasemad kokkupuuted kristlusega toimusid Novgorodis (Venemaa) ning Gotlandi saarel Visbys (Rootsi) kaubeldes. Seal kohtuti Bütsantsi ja Rooma kristlike kogudustega. 17. oktoobril 1171 rääkis paavst Aleksander III oma kirjas eestlaste piiskopist Fulcost ja eesti soost mungast Nikolausest.

Teised rahumeelsed missioonid saabusid Hamburgi-Breemeni peapiiskopi kaudu. Umbes 1184. aastal alustati Ikškiles (Uxkull) Liivimaal Daugava parempoolsel kaldalesimese kiriku ehitamist.Neitsi Maarjale pühendatud kirik oli ehitatud kivist ning pidi pakkuma kaitset ka röövlite eest.

Liivimaalsed üritasid kirikut hävitada, aga kaitsemüürid osutusid liiga tugevaks. 1186. aastal läks Meinhard tagasi Saksamaale, et teatada oma misjonitööst Breemeni peapiiskop Hartwig II, kes pühitses ta Liivimaa piiskopiks. Sama piiskop Hartwigi palvel kinnitas paavst Clemens III (+1191) lühikese dokumendiga 25. septembrist 1188 Ikšķile Breemeni piiskopkonnaks.

Paraku kaotas ta piiskop Hartwigi toetuse, kuna piiskop oli Breemenist välja saadetud.Sel ajal oli Meinhard juba üsna eakas, tihti ründasid teda paganad ning misjonitöö valmistas talle suuri raskusi. Viimaks pöördus ta abipalvega paavsti poole ning 25. septembril 1191 lubaski paavst Celestinus otsida Liivimaa rahva piiskopile abi Saksamaalt.

Asi oli selles, et kui esimene suurem vaimustus vaibus, ilmutati saksa jutlustajate vastu umbusaldust ning Meinhardil oli põhjust noore kiriku püsimajäämise pärast muretseda. Seepärast läkitas ta Rooma oma abilise, tsistertslasest munga Teodorich von Treydeni, otsima uusi toetusi misjonitöö läbiviimiseks.

Nii lubaski Celestinus III anda indulgentse kõigile, kes olid valmis toetama Liivimaa kirikut. Paraku Meinhard suri, jõudmata ära oodata lubatud toetusi ning teadmises, et tema töö on ebaõnnestunud – 11. oktoobril (teiste allikate järgi 12. aprill või 14. august) 1196.

1201. aastal loodi Riia lähistele uus piiskopkond, kus austati Meinhardi kui katoliku pühakut. Tema säilmed anti üle 1226. aastal Riia Buxthoeveni katedraali piiskop Albertile. Praegu asub seal luterlik katedraal.

Rooma martüroloogia tähistab 11. oktoobril oma liturgias Püha piiskop Meinhardi mälestust, kes alustas mungana Saksamaal ja pühendas end vanemas eas lätlaste evangeliseerimisele. Ta rajas Üksküllis kiriku, kus ta ordineeriti piiskopiks, pannes nii tugeva aluse kristlusele selles piirkonnas. Paavst Johannes Paulus II taastas 8. septembril 1993 ametlikult Leedu, Läti ja Eesti apostelliku visiidi ajal püha piiskop Meinhardi mälestuse austamise.

Ilusaid Ülestõusmispühi

Ilusaid Ülestõusmispühi

Armas, Rahu sulle!

Paasapüha, meie pääste suur pidu, on tulemas.
Ülestõusnud Kristus tahab meid kogeda ka sel aastal, et Tema on elus ja on võitnud surma.

Ta tahab, et me siseneme Tema ülestõusmisse, tulles välja kõikidesse  haudadesse, mis veel panevad meid kinni, võib-olla kannatavad, ehk tihti pettunud.
Kirik teatab kõvasti: Kristus on üles tõusnud! Halleluuja! Ja me saame  ilma hirmu ja igasuguse kahtluseta vastada: Tema on tõesti üles tõusnud! Halleluuja!

Meie seminaristid on peaaegu lõpus teisel aastal seminaris. Esimesed, kes on  saabunud, õpivad filosoofiat ja teoloogiat, ja kaks uut noort naudivad keelte.
Praegu me tegeleme Nuntsiatuuri hoone remontimise ja laienemise projektiga, Seminari alalise asukohana; tundub, et kõik läheb hästi, kuigi väga aeglaselt, sest ka siin on keeruline kätte load saada .

Me loodame, et Paavsti Franciscuse eelseisevaks visiidiks Eestis, räägitakse 2018 a. suvest, me saame esitada midagi juba teostatud.

Suure hea meelega ma pidulikult avan seda kodulehte ja soovin teile rõõmsaid Ülestõusmispühi!
Ülestõusnud Issand saatku meiega alati, ja lasku meil tunda osaduses palve ja kõige teise vormi abi tõttu.

Suur vennalik embus seminaristidelt ja väljakoolitajadelt,

Isa Severino (Rektor)